17. veebruar, 2017
Sõbralik Keila ei toeta linna sundliitmist valdadega
Jaan Murdla
Sõbralik Keila asutajaliige
Keila linn sai möödunud nädalal üllatava uudise, kui valitsus tegi teiste hulgas ettepaneku Keila linna sundliitmiseks Keila, Vasalemma ja Padise valla ning Paldiski linnaga. Olukord on seda üllatavam, et Keila linnal on iseseisvana jätkamiseks kõik nõuded täidetud ja haldusreformi läbirääkimiste algusest peale on selgelt väljendatud soovi jätkata iseseisvana.
Kuidas sundliitmiste protsess täpselt kulgema hakkab, ei ole veel kindel, kuid praeguses olukorras võib öelda, et välistatud pole midagi. Kui üheks tööversiooniks on Keila linna liitmine Keila, Vasalemma ja Padise vallaga ning Paldiski linnaga, siis minu hinnangul on see halb mõte. Keila linn täidab kõiki kehtestatud kriteeriume ning mingit seadusest tulenevat vajadust sundliitmiseks ei ole. Kui põhjenduseks tuuakse Keila kui tõmbekeskus, siis liitmine või mitteliitmine ei muuda Keila tegelikku tõmbekeskuseks olemist mitte mingis suunas. Ühistranspordi sõlmpunkt on jätkuvalt siin, poed ja muud teenindusasutused on avatud kõigile, Keila Koolis õpivad paljude omavalitsuste lapsed ning ka Keila vallavalitsus asub Keila linna territooriumil. Ja geograafilises mõttes ei olekski Keila linn sel juhul mitte tõmbekeskus, vaid tõmbeserv.
Suuremal tasandil halduskulude kokkuhoidu eriti ei tule, sest vastavalt KOKS-ile moodustatakse siis osavallad, millel on omad esinduskogud (volikogude analoogid), vallavanemad ning -valitsused. Kui varasemates KOKS-i redaktsioonides oli eraldi välja toodud vallasisese linna loomise võimalus, siis praegusel hetkel kehtivas redaktsioonis seda enam ei ole. Volikogusid jääb ainult üks, kuid selle töökoormus kasvab oluliselt, sest päevakorrapunktide arv võib mitmekordistuda. Kui Keila linna volikogus on kõigil siiski enam-vähem ühised mured, siis sundkorras liitmisel tekivad paratamatult ka "võõrad mured". Kõigil osapooltel on liiga erinevad huvid. Ehk siis riik paneb ühte kotti kokku kassid ja koerad, seob kotisuu kokku ja nimetab seda haldusreformiks. See on küll veidi groteskne liialdus, aga kirjeldab siiski mingil määral omavalitsuste esmaseid reaktsioone.
Selline sundliitmine ei ole demokraatlik, jõuga paaripanemine on omane hoopis ühele teisele kultuuriruumile.
Tere!
Ma mõistan, et Paldiski ja Padise jäävad võõraks mureks. Aga, kas Sõbralik Keila leiab, et ka Keila vallaga liitumine on halb? Või näeb Sõbralik Keila vallaga liitumisel ehk ka midagi positiivset?
Ette tänades,
–Marek
Kui emotsionaalne külg kõrvale jätta, siis finantsilisest aspektist saavutaks kumbki omavalitsus tõenäoliselt eraldi rohkem kui see oleks võimalik ühiselt. Riik suurendab pidevalt omavalitsuste ülesandeid ning samas püüab saavutada kokkuhoidu läbi mastaabisäästu. Finantsanalüüs on juba varem tehtud ning see ei olnud positiivne.
Ehk siis majanduslikku säästu või efektiivsuse tõusu Keila linna elanike jaoks me liitumises ei näe. Kui aga silmas pidada haldusreformi eesmärki, ehk siis piirkonna arengut, on tihe- ja hajaasustusega piirkondade liitmisel üsna tõenäolised kaks versiooni: esiteks tekib vajadus investeerida näiteks linna uute lasteaedade, koolikohtade jm teenuste jaoks, mis jätab kaugemad piirkonnad investeeringutest ilma; teine versioon on vastupidine, kaugemates piirkondades on infrastruktuur üsna kehvas seisus ja peamine investeeringute prioriteet keskendub nn päästmisele ning areng peatub linnas. Kuna majanduslikku küllust liitumine kaasa ei too, on üsna tõenäoline, et paratamatult jääb investeeringute mõttes mingi piirkond kannatajaks.
Ja paraku räägitakse praegu ainult suurvalla loomisest.