7. aprill, 2017
Keila esmatasandi tervisekeskus jäi rahastuseta
Foto: haigla.ee
Nüüdseks on selgunud, et SA PJV Hooldusravi (edaspidi PJV) poolt esitatud taotlus esmatasandi tervisekeskuste ajakohastamise toetuse saamiseks jäeti rahuldamata. See oli paraku ka ennustatav.
Nende kolme ja poole aasta jooksul, kui Sõbralik Keila on olnud koalitsioonis Reformierakonna ja Sotsiaaldemokraatliku erakonnaga, on antud küsimus olnud ainuke, kus on tekkinud täielik erimeelsus.
Kui antud toetusmeede välja kuulutati, esitas Dag Nurm AS Põhja-Eesti Taastusravikeskuse (edaspidi PETRK) nimel esimesena idee rajada praeguse perearstikeskuse asemele Ülesõidu tänavale uus ja kaasaegne tervisekeskus, kus oleks olnud ruumi ka füsioterapeudile, ämmaemandale, koduõdedele, ortoosikabinetile. Hiljem esitas oma kava PJV nimel Anders Tsahkna, lubades tervisekeskuse teha haigla ruumidesse ja tuua sinna ka Ida-Tallinna Keskhaigla eriarstide vastuvõtu.
Perearstid toetasid keskuse rajamist Ülesõidu tänavale
Kuna nii PJV kui ka Anders Tsahkna kohta olid meediaväljaanded mitmel korral esitanud pigem negatiivseid uudiseid ning ka perearstide enamus ei toetanud uue keskuse arendamist koos PJV-ga, ei pidanud Sõbralik Keila seda heaks variandiks. Oli ju eelmisel suvel koalitsiooninõukogus saavutatud kokkulepe, et toetatakse perearstide enamuse valikut. Lisaks meediaväljaannetes avaldatule ei olnud tegelikult usutav, et haigekassa oleks eriarstide täiendavat vastuvõttu rahastanud. Seda ei uskunud ka Dag Nurm.
Mingil hetkel arutati kahte varianti kõrvuti, kuid siis hakati nii koalitsiooniistungitel kui ka volikogus Ülesõidu 1 varianti ebaproportsionaalsel moel maha tegema. Probleemiks osutus, et hoonel tuleks ainult kaks korrust, mitte kolm, seejärel parkimiskohad maja ees jne.
Kui perearstid ise esitasid ühisavalduse Ülesõidu 1 variandi toetuseks, hakkas üks osa opositsioonist neid kahtlustama huvis kinnisvaraäri vastu. Rünnakud muutusid sealjuures üpris isiklikuks ja solvavaks. See oli ka põhjuseks, miks Keila perearst Alar Kukk taandas ennast nii Keila Linnavolikogust kui ka sotsiaalkomisjonist.
Sõelale jäi riskantsem variant
Olles osalenud koosolekutel, kus esinesid Dag Nurm ja Anders Tsahkna, tundus meile, et Dag Nurm rääkis sellest, mida on reaalselt võimalik teha, Anders Tsahkna aga seda, mida auditoorium soovis kuulda. Kahjuks olid Sõbraliku Keila esindajad ainsad, kes neil kahel asjal oskasid või tahtsid vahet teha.
25.02.2016 toimus volikogus hääletus, millest sõltus PETRK-i võimalus taotlust esitada. Ainsana hääletasid PETRK poolt Sõbraliku Keila esindajad, vastu aga teised koalitsiooniliikmed ning opositsioon, kuigi kolm volikogu liiget jäid erapooletuks. Seega jäi mängu ainult PJV, paraku riskantne variant.
Sõbralikul Keilal oli küll väga kahju, et nii läks, kuid koalitsiooni lagunemiseni see siiski ei viinud.
Anders Tsahkna lubas volikogu ees, et kui PJV taotlus heakskiitu ei leia, siis ehitab PJV tervisekeskuse ise oma kuludega. Kuigi veebruarikuises ”Pealtnägijas” ennustas Tsahkna ise, et PJV pankrot on ainult kuude kaugusel, loodame meie, et ärimees oma sõna peab. Vastasel juhul peavad perearstid jätkama Ülesõidu tänava amortiseerunud majas, mis kuulub Keila linnale ja mille asemel oleks võinud varsti olla ilus, kaasaegne ja spetsiaalselt selleks tarbeks ehitatud hoone.
SK
Milleks ehitada uut maja Ülesõidu tänavale, kui on juba PJV jaoks suur,mahukas maja olemas.Vajab ainult kohati remonti.Suur töö on ära tehtud õendusravi ja hooldekodu ruumides.Ei ole arukas hakata ehitama uut Tervisekeskust.See on raha tuulde loopimine.Tehke korda PJV maja / osaliselt korras /.See maja mahutab kõik vajalikud eriarstid ja protseduurikabinetid.Kirjutan sellepärast siia niimoodi, et olen majaga vägagi tuttav. Eelmise liidu ajal toimis see maja igati tubli suurhaiglana – oli sünnitusosakond, kardioloogid,röntgen, kiirabi, silma- kõrvaarstid, põletusravi osakond jne. Miks siis nüüd, kus maja on olemas, ei saa sinna paigutada perearste ja ka eriarste.Minu perearst asub seal, ruumid on igati kaasaegsed, arstid toredad. Ei ole vaja jalgratast uuesti leiutada ! Ja mis hoone mahub sinna Ülesõidu tänavale, kuhu pargivad autod ?
Keila endises haiglahoones peaksid loomulikult jätkama seal senini tegutsenud õendushooldushaigla ja sellega seotud tegevused, nagu on kirjas ka praeguseni kehtivates riiklikes meditsiinivõrgu arengukavades. Täpselt sellel eesmärgil saigi õendushoolduse hoonekorpuse osa varasema sihtotstarbelise eurorahastuse, kuid sellele osale uut eurotoetust lisaks saada pole EL projektidega seotud määruste kohaselt lubatud. Kui haiglas jätkavad ka mõned perearstid ja linnas on arstiabi kahes kohas, siis on see hea nii mitmekülgsema kättesaadavuse kui sünergia osas.
Kuhu luua uus esmatasandi tervisekeskus uue eurorahastusega, on omaette küsimus – selle lahendamine ei peaks lähtuma paarisajast hooldushaigla ja sotsiaalkeskuse kliendist ega haigla kinnistuga seotud ettevõtjate soovidest, vaid rohkem kui 8000 inimesest, kes külastavad oma perearste ning ennekõike nende perearstide hinnangust ja ettepanekutest.
Kindlasti oleks linnas pidanud jätkama taastusravikeskus, paraku luhtus see võimalus alles aasta-paar tagasi. See oli linna tervishoiuteenuste terviklikkuse osas väga kahetsusväärne, kuid antud olukorras kahjuks paratamatu.
Loetledes erinevaid eriarste ja rääkides mahukatest haiglaruumidest, siis seni on vähemalt ruumide osas kõik võimalused eksisteerinud juba aastaid. Takistuseks on pigem eriarstide nappus ning haigekassa rahastus.