21.09.2017

Kas Keila alushariduses on kõik hästi?

Keila on laste kasvatamiseks hea väikelinn: on rohelust, erinevaid sportimisvõimalusi, kogukonna olemasolu ja lasteaiakohti jagub kõikidele soovijatele. Üldiselt võib toimuvaga rahul olla, kuid kohati on võimalust lasteaiateenust parendada.

Viimastel aastatel on Keila suurimas munitsipaallasteaias mindud järk-järgult üle uuele õppekorraldusele, kus varasema kahe kõrgharidusega õpetaja asemel on rühmas üks kõrgharidusega  täiskasvanu. Pikemalt oleme sellest süsteemist kirjutanud artiklis Kas Keila alusharidus võtab kursi hoiuteenuse suunas? Tegemist on teistest riikidest üle võetud lahendusega unustades, et mujal ei ole lasteaed mitte haridussüsteemi osa nagu Eestis, vaid hoiuteenust võimaldav asutus. Haridusasutuses peavadki olema personalile kõrgemad nõudmised kui lastehoius. Mujal riikides võtavad lapsed ka kodunt kaasa võileiva lõunasöögiks ja teevad lühikest lõunaund juhul kui nad ära väsivad ja seal, kus nad parasjagu ära väsivad - olgu see siis padi või matt mänguruumi nurgas. Nendes riikides lõppeb hoiuasutuse töö kl 16.30 ja vanemad peavad lapse sel ajal koju viima. Kas me tõesti soovime liikuda samas suunas ka Keila lasteaedades? Riiklikku heakskiitu mitte leidnud süsteemi praegune kiire juurutamine linna suurimas lasteaias ja seega lastele antava hariduse vähendamine ei ole aktsepteeritav.

Kõrged lasteaiatasud

Teine lasteaedasid puudutav  teema on kõrged lasteaiatasud. Keila linnas on lasteaiatasu määr 20% kehtivast riiklikust alampalgast, 15% kui vanemad on Keila linna elanikud. Kui alampalk jaanuaris tõuseb, kaasneb sellega tasude tõus uue õppeaasta algul sama aasta septembris. Vabariigi Valitsus on võtnud suunaks tõsta alampalga miinimummäära oluliselt mitme järgneva aasta jooksul. Kui Keilas jäävad lasteaiatasud sõltuma riiklikust miinimumpalgast, siis on varsti taas oodata kohamaksu tõusu. Peab olema võimalus need kaks asja omavahel lahutada, lasteaiatasu ei pea olema 20% miinimumpalgast. See võib ka olla 10% või mõni muu kokku lepitud summa - tegemist on prioriteetide küsimusega, mille peab otsustama uus valitav volikogu ja tekkiv koalitsioon. Eestis on omavalitsusi, kus lasteaiatasud on oluliselt madalamad kui Keilas ning suudetakse pakkuda nii kahe kõrgharitud õpetajaga õppekorraldust kui ka samas majas valmivat toitu.

Toitlustuskorra muutmine lasteaedades

Seega jõuamegi toitlustamiseni. Nii umbes iga 3-4 aasta tagant tuleb küsimuse alla toitlustuskorra muutmine lasteaedades: soov kaotada kohapealsed köögid ja hakata toitu kohale tooma ühest kesksest köögist. Räägitud on nii Keila Kooli omast kui teistest võimalikest. Kõlama jääb, et see on „uus ja innovatiivne toitlustuslahendus“. Võib ju olla, kuid sisuliselt on tegu lihtsama lahendusega linna jaoks: palgal ei pea pidama kokkasid ja abitöölisi ning ei pea kulutama aega toiduainete hankimisele. Võimaliku hinnatõusu maksavad aga kinni lapsevanemad. Sellise muutuse puhul langeb paraku toidu kvaliteet olulisel määral: suurtes säilitusnõudes lasteni jõudev toit on kaotanud osa oma väärtusest, soojusest, maitsest, värvusest. Ei soovi ju keegi meist igapäevaselt süüa termoses transporditavaid toite, miks peaks me seda pakkuma lastele? Seni on lasteaedades käivate laste vanemad suutnud linna esindajatele selgeks teha, et selline toitlustuslahendus ei ole vastuvõetav, kuid kas seda on vaja uuesti tõestada iga 3-4 aasta tagant? Loodan väga, et Vikerkaare lasteaia uus vastvalminud köök ei tähenda järjekordset soovi sulgeda köögid ülejäänud lasteaedades.

Kaasamine ja koostöö

Neljas teema lasteaedadega seoses, aga ka Keilas tervikuna on puudulik kaasamine ja koostöö erinevate osapooltega, on need siis antud juhul lapsevanemad või lasteaiaõpetajad. Tihti tehakse otsused lasteaia direktorite eestvedamisel või linnavalitsuses ning seejärel informeeritakse vanemaid ja töötajaid, et nii hakkab olema. Tegelikult peaks olema vastupidi – et otsuseid tehtaks muuhulgas lähtudes lapsevanemate ja töötajate ettepanekutest. Lasteaiateenuse pakkumiseks kulutatav raha on siiski kõikide linnaelanike ühine raha ning väikelastega peredel on õigustatud ootus saada vastu head lasteaiateenust.

Olen kolme lapse vanemana nende teemadega kaheteist aasta jooksul korduvalt kokku puutunud. Et väikelastega perede hääl võiks uues volikogus kõvemini kõlada, selleks olen otsustanud kandideerida eelseisvatel valimistel. Valimisliidus Sõbralik Keila olen leidnud mõttekaaslased, kellele on olulised laste ja perede teemad ja kes peavad samuti vajalikuks seista järgneval neljal aastal selle eest, et Keila lasteaiad jääksid mõõduka hinnatasemega alusharidust pakkuvateks asutusteks, kus säilivad köögid ning kus arvestatakse otsuste langetamisel kõikide osapoolte arvamust.

Päris samas vaimus linna lasteaedades jätkata ei tohiks, kuid sõbralikus koostöös on võimalik lasteaedades toimuvat paremaks muuta.

Anneli Pärlin
linnakodanik, lapsevanem
Hiirekese Perekeskuse juhataja

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata.